eMug : Uudised

Personal Information Manager ehk PIM on programmide kategooria kus on viimase paari aasta jooksul kõvasti konkurentsi tekinud. Tegemist siis digitaalsete märkmikutega ehk programmidega mis aitavad meie arvuti ees elatud elu (kas teistsugust ongi enam olemas?) paremini korraldada. iLife kõige muu jaoks.

Kui oled kunagi midagi sellist otsinud või sa pead oma Stickie’de haldamiseks inimesi palkama, siis tasub edasi lugeda…

Pilt 1 – Paigaldus. Nagu ikka.

Journler?

Journler on sisuliselt lihtsalt märkmik mis näeb välja nagu mailiprogramm ja käitub veidi nagu veebilehitsesja. Cmd-N teeb uue sissekande, Cmd-S salvestab jne. Vasakus tulbas on kataloogid mille abil saab märkmeid oma suva järgi organiseerida, Journal on üldkataloog kust leiduvad kõik sissekanded. Tulbas kõige esimesena leitav kalender lubab lehitseda kogu arhiivi kuupäevaliselt.

Vaikimisi avaneb programm just kalendervaates tänasel päeval mis vähemalt minu meelest on veidi häiriv. Kesmiselt korra päevas programmi kasutades vaatab avades vastu alati täielik tühjus. See, et kalendril klikkida ei saa, ei ole kah just kuigi “macilik”. Sisu saab vaadata ka eraldi vahelehtedes (File > New Tab) mis võibolla kasuks kellegile kes tõesti mitme artikli kallal korraga töötab aga minu meelest on tegu täiesti üleliigse käsuga, pidades silmas veel seda, et nende vahel ei saa klaviatuuri abil liikuda (Cmd – Alt – nooled liiguvad hoopis kalendris edasi ja tagasi).

Pilt 2 – Saage tuttavaks, Journler

Nuppusid on tööristaribal vaikimisi suht normaalses koguses ja neid saab lisada pea sama palju kui Pagesis.

Pilt 3 – Igast nupukesi

PIMide ja muude tekstitöötlusprogrammide põhihäda seisneb meediahalduses – kui sa lohistad oma dokumendi sisse pildi, siis kuhu see pilt tegelikult läheb ja kuidas ma ta pärast üles leian? Tüüpiline probleem eriti just veebi kirjutamiseks, kus pildid tuleb hiljem eraldi saata ja lisada. Tüüpilises tekstitöötlusprogrammis ei saa hiljem isegi aru mis failinimi lisatud pildil on. Journler läheneb sellele probleemile päris stiilselt jaotades iga sissekande 3 erinevasse vaatesse – kogu sissekanne, eelmine lisatud element (pilt, leifail või videoklipp) ning ainult välised ressursid.

Pilt 4 – Meediahaldus

Lingitud materjali saab avada kolmandas vaates Control-klikates failil ning valides Reveal Original File (miks programmi autor andis Cmd – Alt -R shortcuti täiesti mõttetule “Go to Random Entry” käsule selle asemel, jääb mulle mõistatuseks). Vaated on ka ilusti nummerdatud (Cmd 1 – 3) nii, et nende vahel liikumine toimub praktiliselt märkamatult. Piltide peal klikkimine avab pildi lihtsalt 2. vaates ja sellega harjub kiiresti ära Cmd-2 vaatesse on peidetud ka terve veebilehtseja. Tore aga täiesti mõttetu.

Igas programmis kuhu midagi sisestatakse peab olema ka võimalus materjali võimalikult avatud vormingutes välja saada ja Journler ei vea sell koha pealt alt. File > Export lubab meil valida RTF, RTFD, PDF, HTML, TXT ning DOC vormingute vahel. Lisaks sellele on olemas ka eraldi käsk iPodi peale eksportimiseks.

Pilt 5 – Eksportkaup

Eriti lahe on see, et valides mitu sissekannet korraga, on võimalik nad väljastada kas eraldi failidena või ühe suure failina ennem mainitud vormingutes.

Parem kui Stickies?

Journleri suur eelis on see, et aitab ilma erilise vaevata asju organiseerida. Lisaks sellele, et märkmeid on võimalik kaustadesse panna, saab neile ka vabas vormis kategooriaid ning võtmesõnu määrata. Sissekanded võivad olla kahjuks ainult ühes kategoorias korraga. St, Journleri jaoks on “emug”, “artikkel” ja “emug, artikkel” kõik eraldi kategooriad.

Sissekanded kuvatakse alati loeteluna ning neid saab sorteerida kuupäeva, pealkirja kategooria ning võtmesõnade järgi. Harjumatu on see, et tulpasid ei saa eemaldada ega lisada ning , et kuupäev on loomis, – mitte muutmiskuupäev.

Põhieelis on muidugi see, et kogu materjal on ühes aknas ning selle seest otsimine toimub tuttavalt toolbaril asuvast otsinguväljast.

Nagu ka Stickies’es puudub üllataval kombel Journleril oma Spotlight plugin, mis tähendab seda, et kogu sinna sisestatud materjal ei ole kättesaadav üldise Spotlight otsinguga. Imelik ja tüütu aga mitte väga hull miinus kuna Journleri sisene otsing toimib täpselt ja kiirelt võimaldades moodustada isegi Finderi-laadseid liitpäringuid (stiilis “pealkiri sisaldab midagi aga sisu ei sisalda midagi muud” jne).

Abiks ka blogijatele

Journler lubab saata sissekandeid otse Blogger, LiveJournal ja MovableType saitidele ning kõikidesse MetaBlog-ühilduvatele mootoritele (nagu näiteks WordPress). Testides mul vähemalt Bloggeri tuge küll mitte kuidagi tööle ei õnnestunud saada. Mistahes asendist anti alati veateateks, et kasutaja ja/või parool on vale.

Pilt 6 – WordPressiga konffamine

MetaBlog toimis aga päris lahedalt. Et kasutada Journlerit näiteks WordPressiga, tuleb eelistustes lisada uus konto “Blogging” osakonnas ning täita ära kõik vajalikud väljad. XML-RPC Location on WordPressi puhul http://minu.wordpressi.blogi/xmlrpc.php. Pärast seda küta lihtsalt Entry > Blog (Cmd – Shift -B) ning lahti hüppab aken mis laseb veel oma kirjutisele viimased muudatused teha (lisada blogis määratud kategooriad, viited, pildid jms).

Pilt 7 – Blogisse postitamine

Pilte kahjuks koos tekstiga blogisse ei saadeta, vaid tekstis asendatakse nende asukohad kommentaaridega mis autor siis hiljem ise ära täita saab. See pole eriti suur probleem kuna tänu Journleri meediahaldusele leiab pildid kiirelt arvutist üles, ning töötleb ImageWelliga sobilikuks.

Juba blogitud sissekande uuesti saatmine tekitab hoopis uue blogikande ja paistab, et blogitud asju otse Journlerist enam serveri poolel muuta ei saa. Aga isegi ilma selle võimaluseta on tegemist kahtlemata tänuväärt funktsiooniga.

Kellad ja viled

Peale teksti sisestamise lubab Journler teha märkmeid ka heli (Cmd -R)- ning isegi ka videosalvestustena (Cmd – Shift -R). Journler integreerub ilusti ka iLifega läbi standardse meediabrauser st näiteks kogu iPhoto kollektsioon on hiirekliki kauguseli. Materjali on võimalik ka salastada 256bit AES krüpteeringuga – kas kõik korraga või postituse kaupa.

Pilt 8 – Enne

Helisalvestust testides sain veidra teate aga pärast seda toimis kõik ilusti. Tasub ainult kontrollida, et System Preferences > Sound > Input oleks õige seade aktiveeritud.

Pilt 9 – … ja pärast.

Lõpetuseks peaks veel mainima Toggle Low Light Display (Cmd – Alt – F11) – funktsiooni mis keerab kogu ekraanipildi negatiiviks. See režiim teeb pimedas kirjutamise silmadele kergemaks kuna ekraan helendab kordades vähem. Samuti on see abiks näiteks pimedas seminari ajal konspekteerides. Teoreetiliselt peaks LLD režiim pikendama ka aku vastupidavust aga ma pole jõudnud seda väidet veel testida. Sama effekti saab muideks mistahes muu programmiga System Preferences > Universal Acces > Seeing > White on Black alt.

Kokkuvõte

Äge programm. Journler teeb paljusid asju õieti ning integreerib kokku toiminguid mille jaoks varem eraldi programme oleks pidand kasutama. Eriti just meedia haldus on minu meelest eriti lahedalt lahendatud ning loomulikult ka blogimine. Ta nõrkus ongi võibolla see, et üritades täita võimalikult paljude vajadusi, jääb iga asi natuke tooreks. Järgmises versioonis tahakski näha mitte enam uusi omadusi vaid rohkem olemasolevate parandusi.

Kui päris täpne olla, siis pole tegu muideks täiesti vabavaraga vaid nn “annetusvaraga” (donationware). Journlerit võib kasutada täiesti tasuta isiklikuks otstarbeks vabatahtliku annetuse võimalusega. Kui aga kasutad Journlerit raha teenimiseks, siis peaks kindlasti ka litsents olemas olema ($25).

See, et niivõrd mitmekülgne ja kasulik programm mis konkureerib mitmete kallite ning sugugi mitte nii rikkalike omadustega programmidega antakse tasuta on tõepoolest märkimisväärne.

Tarkvara: Journler 2.0.2
Tehnilised nõudmised: Mac OS X 10.4 või uuem
Alternatiivid: Yojimbo ($39), Process ($39), VoodooPad ($30), NoteBook ($50), Mori ($40), MarsEdit ($25).