Mis asi on X Window, X ja X11? Need kolm tähendavad tegelikult ühte ja seda sama asja – UNIXi maailmas üldlevinud protokolli graafiliste liideste kuvamiseks.
Pea igal modernsel operatsioonisüsteemil on selline – Apple enda süsteemi nimi on Quartz, GNU/Linux maailmas valitseb peamiselt X11 (varem XFree86, nüüd X.org) ning Windowsil on ilmselt kah mingi oma programm. Number 11 tähendab lihtsalt protokolli versiooni numbrit mis muideks võeti vastu juba 1987. aastal …
Et mitte neid kõiki X-e oma vahel segamini ajada, nimetan X Window-t edaspidi X11-ks ja OS X ikka OS X-ks.
X11 paigaldamine
Nagu ma juba ennist mainisin pole X11 midagi muud kui programm ja suurim probleem X11 kasutamisel ongi versioonide erinevuste tõttu ilmselt tema enda paigaldus. Olgu siis siin üks kord ja lõplikult see protsess ära seletatud:
(Kui sul on /Applications/Utilities all programm nimega “X11″ juba olemas, võid sellest osast julgelt üle hüpata.)
Mac OS X 10.4.x – otsi üles oma arvutiga kaasa tulnud plaadid (või eraldi ostetud 10.4 installikas) ning ava plaadi pealt System > Installation > Packages kataloog millest leiad faili nimega X11User.pkg. Topeltklikka seda ning mõne hetke pärast saab X11 paigaldatud.
Mac OS X 10.3.x – paigalda X11 Apple kodulehelt. Kõik edaspidine peaks ka vanema X11 kohta samamoodi kehtima.
Mac OS X 10.1 – 10.2.8 – paigalda OroborosX millega pole järgnev kahjuks läbi testitud.
Mida X11-a peale hakata?
Nüüd sa võid kasutada näiteks selliseid tuntud vabu programme nagu OpenOffice 2 ja Gimp 2 või vähemtuntud pärleid Dia (läbi Finki), või tasulisi monstrumeid nagu Matlab jpt. Aga enne kui rakendustega mängima hakkame, peaks kontrollima, et X11 töötab – ava /Applications/Utilities/X11. Päris kuiv käsurida – see on xterm, mis on põhim. Terminal.appi vaste vanakooli UNIXite maailmas. Proovi sisestada “xeyes” – abiks. “glxgears” peaks meile tõestama, et Apple X11 kasutab tõepoolest OpenGL kiirendust.Loetelu X11 kaasas olevatest programmidest (kalkulaator, kell, jms pudipadi) leiad kataloogist /usr/X11R6/bin.
Programmide käivitamine
Paigalda nüüd mõni X11 – põhine programm. 2 mida täna vaatame on Gimp ja OpenOffice. OS X oskab X11 programme otse meie töölaualt käivitada. Ta käsitleb neid kui täisväärtuslikke kodanikke lubades neid isegi määrata failide avajateks. Ehk nüüd kus X11 on edukalt paigaldatud, lihtsalt topelt-kliki oma X11 programmi Finderis ja see peaks automaatselt X11 käivitama.
OS X ei diskrimineeri X11-põhiste programmide suhtes.
Kui kasutad tihedalt samu programme X11 sees, võid selleks määrata oma kiirklavhid Applications > Customize Menu alt:
Mida ma küll ilma XEyes kiirklahvita teeksin?!
xtermis töötavad samad käsud mis Terminal.appiski, näiteks “open -a Gimpshop.app”. Kui sa ei taha peale igat X11 käivitamist uut xtermi, siis tee “sudo nano /etc/X11/xinit/xinitrc” ning pista “#” märk ette reale “cxterm &” Samas kui sa tahaksid, et mingid programmid käivituksid automaatselt peale X11′d võid lisada vastavad read oma kodukaustas asuvasse .xinitrc faili (nano ~/.xinitrc).
Pea meeles, et kiirklahvid ei toimi enam nagu Macis – Cmd on asendunud Controliga. Copy/Paste on rõõmus erand – kuna nad peavad olema võimelised vahetama infot kahe süsteemi vahel, siis töötavad nad nagu tavaliselt. Klaviatuurimenüü peaks töötama nagu nagu ikka, lihtsalt kontrolli, et parasjagu avatud programm X11 all sobilikku fonti kasutaks.
Hiire parem nupp töötab Cmd – klahvi ja keskmine Alt – nuppu all hoides.
OpenOffice 2
OpenOffice on mahukas ja küps kontoritarkvara mida levitatakse tasuta. Ta on tihtipeale heaks alternatiiviks nendele kes vajavad ainult aeg-ajalt MS Officet (nagu mina) või valdavad kontoriprogramme nii hästi, et teavad täpselt mida nad vajavad.
OpenOffice splashscreen on iga aastaga kenamaks läinud!
OpenOfficest on olemas ka macilikum versioon nimega NeoOffice (http://www.neooffice.org/) mis ei vaja X11-t ning mida üldiselt soovitaks rohkem kui OpenOfficet ehki OpenOfficel on omad eelised:
- Täiesti eesti keelse versiooni olemasolu
- Uuemad versioonid ilmuvad kiiremini
- Väidetavalt stabiilsem, Intel-versioon veidi küpsem kui NeoOfficel
Paigaldamiseks ava kõigepealt tõmmis ning kopeeri programmifail (364 MB) /Applications – kataloogi. Käivita OpenOffice Finderis ning vasta jaatavalt kahele järgnevale fonte puudutavale küsimusele (oletades, et sa tahad ikka oma Maci fonte ka OpenOffices kasutada).
Eesti keelt on Macis alati huvitav näha – aga ainult korraks!
Gimp
Ma loodan, et ei solva kedagi väga nimetades Gimpi (GNU Image Manipulation Program) vabavaraliseks Photoshopiks. Tegemist on väga võimeka pilditöötlustarkvaraga mida paljud jumaldavad ja millest umbes sama paljud kaarega ümber käivad. Gimpist on samuti veidi “macilikum” (antud juhul tegelikult “Photoshopilikum”) versioon nimega Gimpshop (http://plasticbugs.com/?page_id=294) millel on paljude menüükaskluste asukohad tehtud Photoshopiga identseks. Kuna enamusel graafikaga tegelevatel arvutikasutajatel on juba Adobe Photoshopiga kogemusi, sii keskendukski siinkohal just sellele versioonile.
Gimpshopi kettatõmmis on kirju.
Gimpshopis Photoshopi kiirklahvide kasutamiseks tuleks sooritada selline kummaline rituaal:
- Kopeeri Gimpshopi tõmmise peal olev “menurc” fail (Cmd – C)
- Ava Finderis Go > Go to Folder > ~/.gimp-2.2 ja paste see fail sinna.
Kui käivitasid “Turn On X11 Focus Follows Mouse” programmi ning tahad, et aknad ei tuleks esiplaanile iga kord kui hiirega nendest üle sõidad, siis sisesta see rida xtermi või Terminali ning taaskäivita X11:
defaults write com.apple.x11 wm_ffm false
Ja enne kui te oma Photoshopi karbi koos litsensiga lõkkesse viskatte – üks kurb uudis Wacomi kasutajatele – nad töötavad kõigest labaste hiirtena Apple X11 all. :(
Freeciv
Me oleme täna palju maad maha käind ja päeva lõpuks võiks veids meelt lahutada. Uuemad Civilizationid on ka otse Macile olemas olnud, aga seda vanakoolimat (ja evel ilma rahata!) saab ainult läbi X11 mängida:
http://www.freeciv.org/index.php/Freeciv
(nägamiseni seltsielu!)
Kosmoseavarusse
X11 ja abiks vabavara paigaldamine on tähtis, ehki väike samm vaba tarkvara universumi avastamise suunas. Siinkohal tahaks kindlasti mainida kiirelt kahte projekti mis asjast rohkem huvitunutule kindlasti abiks on – Fink (GNU/Debian) ja DarwinPorts (BSD). Need projektid toovad kokku väga suurel hulgal vaba tarkvara maailmas liikuvatest programmidest nii, et nad ka Mac OS X all jookseksid ning koos Apple X11 võimaldavad nad teha igast Macist tõeliselt mitmekülgse tööjaama. Enne kui sellele teele asud, kontrolli, et sul XCode ikka installitud oleks! Samuti tasuks tsekata alari asjakohast lühiülevaadet DarwinPortsi teemal.
Kokkuvõte
Selle artikli eesmärk ei olnud sukelduda X Window hingeellu või nokkida aatomiteks Apple X11 rakendust, või isegi nii väga propageerida mainitud programme (eelkõige soovitaksin ikkagi kõigepealt puhtalt Macile tehtud tarkvara otsida ja alles siis X11 kaudu midagi paigaldama hakata) vaid anda tavakasutajale lühike ja loodetavasti asjakohane ülevaade X11-st läbi paari praktilise näite. Loodetavasti teab lugeja nüüd mis asi on X11, kuidas seda paigaldada ja seadistada ning kuidas läbi selle programme kasutada.
Mac OS X on unikaalne platvorm selles suhtes, et ta toob kokku turvalise UNIXi baasi, rikkaliku valiku kommertstarkvara (Final Cut Studio, Creative Suite, MS Office jvpt) ning ka väga suure osa vaba tarkvara maailmast.
Võimalik, et X11 tähtsus Maci peal järjest kahaneb – tänu Cocoale (Maci oma programmeerimisplatvorm), XCodele ja Aquale kirjutavad järjest enamad Maci peale üle tulevad tarkvara arendajad oma programmide graafilisi liideseid täielikult Maci peale üle.
Lõpetuseks veel tänud Jaanale selle loo idee eest! Kommentaarid nagu ikka äärmiselt teretulnud kas meilile või foorumisse. Kõik selle artikli graafika oli töödeldud Gimpshopiga.
Viiteid:
Wikipedia : X11
Apple X11 leht
http://www.apple.com/downloads/macosx/unix_open_source/gimpapp.html
http://www.opendarwin.org/projects/osx2x/
http://homepage.mac.com/charleslo/
ftp://ooopackages.good-day.net/pub/OpenOffice.org/MacOSX/
http://www.gnome.org/projects/gnumeric/
http://www.cinepaint.org/
