Juttu on muidugi MacWorldist ja nii kuu aega tagasi väljakuulutatud artiklist, millest siiani pole midagi näha olnud. Põhjuseid selleks on mitmeid, üks igavam ja mõttetum kui teine, kuid nüüd on need põhjused otsas ja mul õnnestus ühtteist lõpuks ka kirja panna.

Neile, kes ei ole asjaga päris kursis, olgu sissejuhatuseks öeldud, et MacWorld Expo New York on juba seitsmendat aastat järjest toimuv üritus Macintosh arvuteid kasutavale ja armastavale rahvale. Kokku tulevad nii professionaalid kui entusiastid üle kogu maailma (vahetevahel isegi Eestist), et näha, mida uut ja huvitavat on pakkuda Apple’il ja teistel selle platvormi jaoks riist- või tarkvara tootvatel firmadel.

Enne reaalset külaskäiku Expole olin nii mõnestki Expost virtuaalselt osa võtnud ehk siis vaikselt lugenud suuremaid Mac’i uudiste lehekülgi, nagu MacNN ja vaadanud iga Expo kõrgpunkti, Steve Jobs’i etteastet, Interneti vahendusel otseülekandena.

Kui avanes võimalus külastada Expot isiklikult oli sellest raske keelduda. Ettepaneku tegi tavalisest veelgi magusamaks lootus, et avalikustatakse ka uued iMac’id enda LCD kuvaritega. Ma ei hakka varjama enda salasoovi olla esimene eestlane, kes uut iMac’i käperdada saab, kuid kahjuks jäi lootus ainult lootuseks.

Expo korraldamise kohaks oli Jacob K. Javits Center, mis asub üpriski lihtsalt leitavas kohas. Tegu on suure mitmekorruselise klaashoonega, mida on raske mitte märgata. Piisab sellest, et satud õigesse piirkonda. Hea koht oli ilmselt tähtis ka sellepärast, et palju külalised ei olnud kohalikud, vaid kokku tulnud üle terve USA. Esindamata ei olnud ka Euroopa ja Aasia. Viimase kahe puhul oli tegu nii firmade ametlike esindajatega kui ka omamoodi palverännakule tulnud Apple’i fännidega. Islikult nägin rootslasi, inglasi, jaapanlasi ja tshehhe. Neist viimaseid oli salapäraselt palju kohale tulnud!

Kuid aitab üldisest jutust. Edasi asja juurde!

Minu suurimaks pettumuseks osutus Steve Jobs, kes Internetis liikuvate kõlakate väitel pidi avalikustama uued LCD kuvariga iMac’id. Üllatus, üllatus, kuid kahjuks midagi nii grandiooset mehel näidata ei olnud. Väike pettumus, kuid pettumus siiski. Mida Steve näitas on vist enamusele lugejatest juba teada, kuid igaks juhuks mainiks ära, et tutvustati täiendatud DVD softi iDVD 2, uue disainiga PowerMac G4 arvuteid ja MacOS 10.1-e.

Apple oli endale krahmanud kõige suurema ja silmapaistvama boksi, mille mõõdud olid igati aukartust äratavad. Peale lava, mis domineeris Apple’i boksi ja kus 20. minutilistes segmentides tutvustati uusi G4’sid ja uut tarkavara, oli Apple’il väljas ka nii sadakond uut G4, millest iga ühe juures oli ka digitaalne videokaamera ning üks Apple’i 15, 17 või 22 tolline LCD.

Välja oli paisatud ka kümneid iMac’e, kuid nemad ei olnud selle Expo staarid, vaid täitsid seekord kõrvalosa. Kuigi rahvast oli päris palju oli G4 taha saamine üpriski probleemivaba ja kõik said uusi G4’sid katsuda, nendega mängida või näiteks…noh…pilti teha!

Mida siis öelda uue G4 kohta.

Kõik, kes on pilte näinud ja tuttavad konfiguratsioonidega teavad, et G4 on enam-vähem (loe: täpselt) sama kujuga ja ainus märkimisväärne muutus oli värv: Quicksilver. Minu arvamus? Uus näeb igaljuhul natuke parem välja ja kuigi kõik kinnitavad, et mõõtmed on samad, jäi mulle ikkagi mulje, et ta on tsipa väiksem.

Aga iDVD 2?

Äh…oli kah! Asi on selles, et iDVD on miski, mida esialgu lihtsalt ei lähe tavalisel eestlasel kohe kuidagi vaja. Kui tegu on aga professionaaliga, siis DVD Studio Pro on parem valik. Tundub, et Apple üritab nendest arvutikasutajatest, kelle ajaviiteks on siiani olnud Solitaire’i mängimine, teha täisväärtuslike amatöör-rezhissööre. Edu neile!

Ja MacOS X.1?

Kui OS X välja tuli, siis üks osa ruttas teda ostma, teine osa aga otsustas kannatlikult oodata kuni asja täiustakse. Mina kuulusin/kuulun sellesse gruppi, kes otsustas oodata.

Asi oli selles, et paljud asjad muutusid OS X’iga tüütuks. Kaua lubatud kiirust ei olnud kuskil näha. Pigem vastupidi. Programmide avamine oli sama põnev kui 28.8 modemiga suurte failide tõmbamine. Vähe sellest, osade akende avanemise kiirus ei olnud suurt parem. Üldiselt, juba põgusam testimise käigus saab selgeks, et tegu on esimese ametliku versiooniga.

MacOS 10.1 on aga hoopis teine tubakas: kiirem ja mugavam. Kohmetust ja natuke aeglasest võsukesest on saanud korralik järglane OS 9’le. Kadunud on programmide piinarikkalt pikad käivitusajad. Need on asendunud välkkiiretega. Parim näide oli Internet Explorer, mille käivitamine (kõikide lisanditega!!!) võttis mitte rohkem kui kaks sekundit. Ka aknad reageerisid kiiremini ja topelt-klõps ei ole OS X’s enam kannatlikuse vaid kiiruse metafoor. Apple lubas lihtsurelikele OS X.1 müüma hakata septembris. Elame näeme!

Apple’i toetus on väga tugev ka mängude tegijatele, kelle jaoks oli valmistatud eraldi nurk, kuhu olid ülesseatud mõnikümmend G4 (nii vanemat kui uuemat) ja mõned iMac’id. Enamus arvutitest olid võrgus ja Quake III oli rahva soosik. Katsetamist leidsid ka mõned uuemad mängud, millest osad on juba välja lastud (Expost on ikkagi möödunud rohkem kui kuu), osa mis aga ootab kannatlikult valmimist. Kohal oli ka Mac’i mängude guuru Mark Adams, kes vastas lahkelt küsimustele, nii spetsiifilistele kui üldistele.

Kuid Apple ei olnud ainuke firma Expol. Kohal olid ka paljud tuntud ja vähme tuntud nimed. Osad esindatud suurema, teised jälle väiksema boksiga. Mis aga kõige rohkem silma torkas oli nende firmade osakaal, mis müüsid muusika tegemisega seotud tark- või riistvara. Nad olid prominentselt esil iga paarikümne meetri tagant. Kui kunagi oli väike kahtlus, et muusikud Mac’ist eemalduvad, siis seal näisid lood pigem vastupidi olevat.

Teine märkimisväärselt suure esindatusega kontingent oli 3D programmide tootjad. Eraldi boksiga olid väljas nii Maya, Lightwave’i kui Cinema 4D valmistajad. Programme demoti suurtele rahva hulkadele ja istekoha saamine boksis oli võimatu. Vaatama olid tulnud nii professionaalid, kui entusiastid, sest küsimusi jätkus rohkem kui vastata suudeti.

Eraldi mainimst väärib IBM, kelle ViaVoice tarkvara, mis võimaldab klaviatuuri asemel häälega teksti kirjutada, oli oodatust populaarsem. Demonstratsioonid olid vägagi muljet avaldavad ning andsid lootust kõigile neile, kes pinevusega ootavad päeva, mil nad enda hiire ja klaviatuuri minema võivad visata ning arvutiga otse “suhtlema” saavad hakata.

Teine väga huvitav toode oli firmal nimega Essential Reality. Kuigi demonstreeritav toode oli alles prototüüp oli ta siiski piisavalt huvitav ja potentsiaalselt revolutiooniline lisaseade arvutile. Tegu oli hiire asendajaga, mis nägi välja nagu kinnas (á la Johnny Mnemonic). Mul pole aimugi, kuidas ma seda seletama peaks…ma arvan, et kõige parem, mis lugeja teha võib on lihtsalt minna Essential Reality koduleheküljele ja vaadata paar videoklippi imeasjast. Kui ei midagi muud, siis vähemalt muljet avaldav – kuigi mina ütleks, et sealt paistab tulevik ja veel päris mõistliku hinnaga.

Expol ei olnud esindatud sugugi kõik firmad, kes Mac’idele mingisuguseid tooteid teevad. New Yorg’i Expol tunti puudust kõige rohkem Adobe’st, kuid ka mitmed väiksemad tegijad olid esindamata. Põjus: New York on kallis!

Kokkuvõtteks võiks öelda, et MacWorld oli selle eestlase jaoks igati märkimisväärne üritus, sest esimest korda elus oli tegu messiga, kus kõik, mis oli nähtaval sobis kas Mac’i sisse või Mac’i taha. Ei olnud sellist tunnet nagu sa oleksid ainuke friik, kes pole aru saanud, et PC on “hea”. Tore oli olla tuhandete teiste friikide seas. Meid – Mac’i kasutjaid – on palju ja tuleb juurde. Turg on olemas. See turg kasvab ja ei kao kuhugi. MacWorld Expo on koht, kus seda näeb. Kui avaneb võimalus, siis soovitan minna!

Nüüd pean veel ainult välja mõtlema, kuidas saada San Francisco MacWorld Expole 2002. aasta alguses. Äkki kohtume seal!

Autor:
Jüri Saar


No Responses to “eeMug’i reporteri muljed Macworld EXPOst”  

  1. No Comments

Leave a Reply

You must log in to post a comment.