eMug : Uudised

Käesolev artikkel käsitleb kahe suure gigandi Apple’i ja Microsofti vahelist kohtuprotsessi, kus Apple süüdistas Microsofti autoriõiguse rikkumises.

Xerox Alto oli küll esimene GKL arvuti, kuid ta oli mõeldud uuringuteks, mitte tavakasutajale. 1981. aastal valmis Xerox Star, mis oli tegelikult lihtsam variant Alto’st – arvuti hinnaks oli $16 595. Pole ime, et seda keegi ei ostnud.

Xerox kaebas 1989. aastal lõpuks Apple’i kohtusse, kuid süüdistus lükati kohe tagasi. 1992. aastal kommenteeris Apple’i evangelist Guy Kawasaki süüdistust järgmiselt: “Xerox ei ole võimeline valmistama unelmast toodet. Xerox ei suuda sind isegi õigel ajal kohtusse anda.”

Alustuseks peab selgitama kohtuprotsessi eellugu. Esimesena arendas välja graphical user interface’i e. GUI Xerox – tehes seda juba 1973. aastal. GUI on eesti keelde tõlgituna graafiline kasutajaliides e. GKL. Esimene GKL-ga arvuti, mis oli täielikult töökõlbulik, oli Xerox Alto. Firma juhatus aga ei saanud aru, millega nende alluvad hakkama olid saanud ning otsustas arvutit turule mitte viia, kuid näitas seda Apple firma esindajatele 1979.a. Kuna Apple valmistas arvuteid, mille jõudlus oli kiirem kui võistlejatel, siis otsustati töödata välja enda GKL (pildid järgmisel leheküljel). GKL’i näol aga oli tegemist võimsa eelisega arvutitööstuses, sest antud lähenemine tegi arvuti kasutamise palju kergemaks ja seda eriti neile, kes esimest korda kompuutriga kokku puutusid. Seega polnud mingi ime, et ka Microsoft teatas 1983.a. oma enda GKL’i välja töötamisest. Nende peamine produkt DOS ajas veel asja ära, kuid kuna tegemist oli ikkagi tekstipõhise operatsioonisüsteemiga, siis oli ette näha DOS’i langust ja GKL’i tõusu. Microsoft aga jõudis oma tootega valmis ning turule tulla alles 1985.a. Toote nimeks oli Windows 1.0 (pildid järgmisel leheküljel). Millegipärast meenutas Windows 1984.a jaanuaris Apple poolt väljalastud uue arvuti Macintosh GKL’i. Kuid kuna Windows’i näol oli tegemist aeglase ja kohmaka programmiga, siis ei kaevanud Apple Microsofti kohtusse vaid sõlmis lepingu. Tolle lepinguga andis Apple Microsoftile litsentsi ja õiguse kasutada aknaid ja ikoone Windows 1.0’s ja Microsoft lubas vastutasuks välja töötada tarkvara ka Macintosh’i platvormi peale. Paljude asjatundjate arvamus on, et Apple tegi seda lepingut sõlmides vea, kuna Microsoft’i advokaadid olid niivõrd osavad, et antud lepinguga võis jääda mulje, et õigus oli antud ka edasiste Windows’i versioonidele.

Xerox Alto – esimene täielikult töökõlbulik GKL-iga arvuti

Windows’i 1.01 ja 2.03 versioonide põhiline erinevus on see, et esimesel versioonil on aknad laotud nagu tellised, kuid 2.03 versioonis on aknad järjestatud üksteise peale nii, et üks aken võib teist katta. – täpselt nagu 1984 aasta Macintosh’il

Sõna “mulje” kasutan sellepärast, et lepingus ei olnud kindlalt kõik nii paika pandud (miks muidu kohtuprotsess nii mitmeid aastaid kestis), kuid fakt on see, et Microsoft kasutas mainitud dokumenti kohtuprotsessi jooksul enda kasuks mitmelgi korral. Kohtuprotsess ise sai alguse 1987.a. pärast seda kui Microsoft oli välja lasknud Windows’i versiooni 2.03 (pildid järgmisel leheküljel), mille Apple esindajad kirjeldasid olevat rohkem “Mac’i sarnane”. Apple kaebas kohtusse Microsoft’i süüdistusega, et viimase tooted rikkusid Apple autoriõigust ekraanile info edastamise ja kontrolli osas. Järgnes suur sõda kohtutes ja ajaks kui kohtuasi jõudis Ninth Circuit’isse, olid madalamad kohtuorganid mõistnud Microsofti õigeks. Otsus põhines sellel, et asjakohane standard mille põhjal süüdistust esitada oli tegelik sarnasus(inglise keeles Virtual Identity Standard, mis tähendab tegelikult “peaaegu üleni sarnasuse standard”). Kuid Apple ei kaevanud, et need kaks GKL’i lahendust olid/on tegelikult sarnased, vaid pigem väitsid, et kõige õigem standard kaitsmaks tööde “väljanägemist ja tunnetust” oleks oluline sarnasus(Substantial Similarity Standard).

Siinkohal tuleks lahti seletada tegeliku sarnasuse ja olulise sarnasuse mõisted. Oluline sarnasus tähendab, et töös peab olema lisaks ideelisele sarnasusele ka väline sarnasus idee väljendamisel. Kontrollimaks seda tehakse kaks testi. Kõigepealt võrreldakse kindlaid omadusi, mille põhjal võiks sarnasust tuvastada ja teiseks võetakse arvesse “tavalise mõistliku inimese arvamust” kahe töö sarnasuse suhtes. Selle standardi piires saab autoriõiguse rikkumist tuvastada ka juhul, kui isegi tööd pole identsed koopiad.

Teine standard, mida sellistel juhtudel tavaliselt kasutatakse, on tegeliku sarnasuse standard. Tegeliku sarnasuse standard on jäigem kui olulise sarnasuse standard. Ninth Circuit on teinud avalduse “isegi sarnasus väljenduses ei ole rikkumine juhul, kui loomise iseloom teeb sarnasuse vajalikuks”. Kui ideed saab väljendada vaid piiratud arv moodustega või väljendusviis on lahutamatu ideest, siis sellele väljendusviisile kaitse andmine tähendaks monopoli kehtestamist ka idee üle. Kuna aga autoriõiguse alla kuulub vaid idee väljenduse kaitse, mitte idee ise, siis kohtud püüavad teemat vältida ning näevad ainult identseid koopiaid kui rikkumisi.

Kuna Windows’i ja Mac’i GKL’i programmikood polnud sama, siis baseerus Apple süüdistus olulise sarnasuse standardile. Samuti toetuti kohuasjale Whelan Assocs., Inc. v. Jaslow Dental Lab., Inc., kus teine kompanii oli kirjutanud erinevas programmeerimiskeeles programmi, mis aga oli ülesehituselt oma funktsioonidelt ja ka väljenduse osas sarnane esimese kompanii programmiga. Kohus leidis siin olulisele sarnasuse standardile tuginedes teise kompanii autoriõiguse rikkumises süüdi.

“Hey, Steve. See, et sina Xerox’i majja esimesena sissemurdsid ja teleri ära varastasid, ei tähenda seda, et mina ei või sealt pärast muusika keskust varastada”

Bill Gates,
Vastuseks Steve Jobs’i kaebustele Windows’i kohta.

Kõige suurem probleem Apple’ile antud kohtuasja juures oli eelpool mainitud litsentsileping. Apple väitis, et litsents anti vaid Windows 1.0’s Mac’i GKL’i elementide kasutamiseks, mitte aga kõigi Windows toodete jaoks. Kohus aga leidis teisiti ja seda lepingus olevate järgnevate lausete pärast. Microsoft nõustus lepingus, et “visuaalsed elemendid” mida kasutati Windows 1.0’s olid “tuletatud visuaalsetest elementidest, mida kautasid Lisa ja Mac’i graafilise kasutajaliidese programmid”. Leping andis Microsoftile õiguse kasutada neid “tuletatuid elemente”. Seega võis Microsoft kasutada kõigis järgnevates töödes neid elemente, mis olid tuletatud Mac’i GKL’st(pööran tähelepanu sõnale “tuletatud”), kuid litsentseeritud polnud GKL kui tervik ise.

MacOS 1.x, Windows 1.01 ja Windows 2.03

Esialgses lepingu variandis proovis Apple limiteerida litsentsi Windows 1.0’le kui tervikule, kuid Microsoft ei olnud nõus ja surus sisse sellise keelekasutuse nagu ülalpool ära toodud. Seega ei saanud Apple enam põhjendada oma süüdistust programmide üksikute osade sarnasuse väljatoomisega. Nendel põhjustel tuli ka kohtul hakkida programm osadeks ja teha kindlaks, millised neist litsentsilepinguga lubatud oli ja millised mitte. Järgnevaks määratleti kas ülejäänud osad olid/on lahutatavad oma ideest, mida nad esindavad. Seda tehti selleks, et mitte anda laiaulatuslikku autoriõigust väljendusviisidele, mis paratamatult käisid kaasa ideega või kus idee esitamiseks oli vaid mõni moodus või milledel puudus originaalsus. Näiteks GKL’is kasutavate “akende” idee. Programmeerijal on ainult kaks võimalust neid esitada, kas nagu telliskive müüris või siis kattuvad “aknad”. Ja kuna kattuvad “aknad” on tarbija poolt eelistatud variant ei ole programmeerijal eriti valikut. Sellele põhjenusele tuginedes leidis antud kohtuasjas kohus, et “aknaid” ei saa kasutada toetamaks olulist sarnasust.

Tulemuseks oli see, et pea kõik elemendid, mida Apple identifitseeris kui sarnaseid, langesid ühte neist autoriõigust piiravatest kategooriatest ja seega ei saanud neil kohaldada laialdast autoriõigust või ei saanud neid üldse autoriõigusega kaitsta. Ainuke võimalus, millega Apple võis otsida autoriõiguse kaitset, oli võrrelda nende elementide kompileeritust ja korraldust. Aga kuna “väljanägemise ja tunnetuse” korral rakendatakse rohkem tegeliku sarnasuse standardit, siis oli ette näha Apple kaotust.

Mis on antud kohtulahendi pikaajalisem mõju? Selge on see, et “akendega” GKL’id jäävad veel pikaks ajaks domineerima personaalarvutite ja tööjaamade turgu. Tulemus mõjutas mõlema firma käekäiku ja tulevikku tunduvalt, Microsoft haaras Apple’lt suure turuosa. Samuti oli antud juhtumi juures vaatluse all toote ainulaadsus või õigemini tunnusjooned iseärased vaid sellele programmile. Näiteks kui inimene juhtub mööduma töötavast arvutist ning vaid hetkeliselt pöörab pilgu ekraanile ja näeb seal all paremas nurgas Trash Can’i(prügikasti), värvilisi katalooge ja sõnade rida ekraani ülaosas, peaks koheselt oletama, et tegemist on Apple Macintosh’iga. Ma tean, et Eestis, kus rõhuv enamus on PC’d Windowsi operatsioonisüsteemiga antud näide enamasti paika ei pea, kuid siinkohal on mul üks teine näide. Kõik tuttavad, kes näevad mu Apple Macintoshi GKL’i esimest korda ning pole teadlikud Apple ja Microsofti vahelisest kohtuprotsessist, on hüüatanud: “Oi, aga see on ju Windows!”. Aga mida nad ei tea on, et Windows on kopeeritud Mac’i pealt (õnneks pole Microsofti toode pooltki nii töökindel, kui Apple oma) ning täieliku sarnasuse vältimiseks on tehtud mõned muudatused, näiteks Trash Can on asendatud Recycle Bin’iga ja algselt paiknevad kõik ikoonid vasakul pool ekraani mitte paremal ning muud sarnased pisimuudatused. Õnneks on Apple alati olnud innovatiivne ning nad kosuvad saadud tagasilöögist, näiteks peatselt tuleb välja MacOS X, mis on oma “väljanägemiselt ja tunnetuselt” mitmeski osas uudne. Saab vaid näha, kas Microsoft proovib ka nüüd kopeerida Apple toodangut. Apple vs Microsoft kohtulahend on ka teemärgiks järgnevate kohtuasjade juures ja seda ilmselt nende kahjuks, kes proovivad kaitsta oma programmi “väljanägemist ja tunnetust”.

Huvitav on tõdeda, et firma, kes kõige rohkem kurdab piraatluse kahjustava mõju üle, on ise käitunud piraatlikult.

“Kujutage ette kui eemaletõrjuv võib tarkavara tootjatele olla mõte, et pärast mitut kuud rasket tööd võib mõni teine firma, ilma mingi takistuseta, sinu töö kopeerida ning oma nimel maha müüa… kui ei oleks seaduslikke abinõusid selle võitlemisek, ei suudaks sellised firmad nagu Apple oma tooteid edasi arendada.”

Bill Gates,
1983 “The New York Times”
Kommenteerides Apple’i ja Franklin Computer Corp. vahelist kohtuprotsessi

Autor:
Jüri Kuusk