eMug : Uudised

eeMug’il on kena kodukiri (tuli pähä, et see sõna sobiks vahel kodulehekülje kohta kasutada). Poeg juhatas mind selle peale, lugesin ja sain targemaks. Mõtlesin, et ehk pakuvad kellelegi kirjutajale huvi ühe kirjaniku kolme aasta kogemused Maciga: niikaua olen pidand kaht laptoppi, algul Powerbook 190, nüüd 1400. Nendel on kirjutatud ja koostatud mõnedki head vastuvõttu ja auhindu teenind oopused. Nii et sobin vahest natuke Macile reklaami tegemagi. Mitte et oleksin mingi eriline Apple fänn – õunanarkomaan, vaid pigem, et püüan väga tõsiselt kasutada Microsofti toodete asemel alternatiive. Mac on kõige kättesaadavam ja võhikule selgelt ka mugavam. Olen mõnevõrra ka Linuxi kasutaja ja propageerija, oma töös linukaga on aga probleeme, mida pole õnnestund lahendada. Kõigepealt sõnaraamatud. Kirjutan kolmes-neljas keeles ja kasutan iga päev sõnaraamatuid. Suuri põhjalikke sõnaraamatuid, mida olen hankind Soomest ja Inglismaalt ja mis asendavad vist umbes kümmet kilo raamatuid. Peale selle on mul kaasas Encyclopedia Britannica CD, mis ka vahel töös ära kulub. Sellist softi esialgu linukal kasutada ei saa, paraku. Ei saaks vist ka BeOS-il, aga seda ma ei tunne: kes Eestis tunneks?

Isa poolt poolakas, ema poolt võrulane Jaan Kaplinski (56) on kutseline kirjanik. Vahel kirjutab ajalehtedele, eriti eesti ja soome omadele.

Jaan Kaplinski valdab vabalt kuut võõrkeelt: hispaania, prantsuse, inglise, soome, saksa ja vene. Enam-vähem tuleb toime poola ja rootsi, suure hädaga ka itaalia ja norra keelega. Kaplinskit tuntakse veel idamaade kultuuri austajana, kuid tema enda väitel oskab ta ida keeltest üksnes vana-hiina keelt.

Jaan Kaplinskil on ka oma kodulehekülg, kust saab teada tema elust ning arvamustest.

Mind hämmastab vahel inimeste, ka kolleegide karjamoraal ja – julgen öelda – huvipuudus demokraatia vastu. Keegi eriti ei vaevu mõtlema, mis tarkvara kasutab ja enamus võtab automaatselt omaks Microsofti Office ja sinna kuuluva Wordi. Kui mingit põhjendust sellisele valikule on peale selle, et “nii teevad kõik”, siis see, et kirjastused ja meedia soovib tekste Word formaadis. No soovigu peale, mina oma Maci ja MacLinkiga võin neid esitada kolmekümnes formaadis. See ei ole probleem. Pigem on probleem see, et Word ei ole tekstitöötlusprogramm kirjanikule-ajakirjanikule-tõlkijale. Ma ei kasuta seda. Kirjanikutöös, pikemate juttude kirjutamisel kasutan põhiliselt Nisus 4.1.6.-t, muidu vahel Mariner Writer’it, vahel ka Clarist. Nisusel on suurepäraseid omadusi, mispärast ta mulle meeldib. Kõigepealt on ta prii: registreeri end ainult www.nisus.com’is ja tõmba. Töötand on ta üldiselt ilma oluliste viperusteta ja kui neid peaks tekkima, tasub uuesti installida. Elu õppetund: hoia installerid alati alles, neid läheb varem või hiljem vaja. Nisusest on ka tasulisi uuemaid variante ja tema juurde saab odavalt osta ida-euroopa ja vene shrifte, saab ka heebrea, araabia, hiina ja muud, need on aga juba kallid. Mida Nisus lubab? Näiteks on tal “non-contiguous selection”: võin korjata sahtlisse – clipboardi – valimiku luuletustest, lõikudest või muust, ilma et uue lisamine vana kustutaks. Lihtne on teha teksti sõnaloendit, indeksit, parandada vigu, taastada vanu variante – viimane on kirjanikule väga oluline. Nisus 4 “undo’de” arv on väga suur, tegijate järgi üle 32 000. Nii on kirjanikul Nisust kasutades olemas korralik käsikiri, mida hiljem võivad kasutada uurijad, keda tema töö variantidega huvitab.

Iroonia on selles, et Microsoft ise on ilmselt aru saand, et Word pole kirjaniku, vaid kantseleiametniku tööriist, ja pidada töötama välja kirjanikule mõeldud head tekstitöötlusprogrammi. Olgu neil edu. Seni aga kasutan Macil Nisust ja olen rahul. Rahul ei ole ma aga sellega, et paljud inimesed näivad pidavat endastmõistetavaks, et mul on alati võimalus lugeda ja lahti teha nende kõige uuemas Wordis kirjutatud maili attachmente ja muud. Minul see võimalus on – linukas saab seda teha näiteks AbiWordiga, kuid keskmisel, ka keskmiselt vaesel-rikkal kirjutajal kodus kõige uuemat MS kraami ei ole, nii jäävad tal paljud asjad lugemata või saab ta teksti kätte koos tema silmale naljakate koodimärkidega. Meiesugusel vaesel maal peaks kompuutrikasutajad jälgima mõningaid lihtsaid reegleid, näiteks seda, et ringkirjasi paljudele eraisikutele tuleks saata vanemal ja lihtsamal kujul.

(eeMug’i) uudistes nimetatakse brauseritest peale kahe mammuti – Netscape ja MS IE ka Operat. Olen ise viimased kolm-neli kuud kasutand sakslaste iCabi beetat, ja olen sellega väga rahul: erinevalt Netscapest on ta töötand peaaegu viperusteta ja temas on võimalik ka kodulehekülgi redigeerida ning väga mugav on netist tõmmata. Tasub tähele panna.

Niipalju siis kirjaniku tööst Maciga. Siiajuurde veel, et vähemalt kaks väärt ajakirja – Looming ja Keel ja Kirjandus – kasutavad ka Maci.

Autor:
Jaan Kaplinski